Alopi järv (Paabu järv, Alapea järv)

Koorastest 3 km lääneedela pool asuv 7 ha suurune võrdlemisi ümariku kujuga orujärv. Väljavoolule betoonpaisu rajamise tulemusena on veetase ligi 1 m tõusnud, järve sügavus 1972. a. oli 15,8 m. Sügavaim koht on järve keskosast veidi lääne pool, teine sügavam koht on järve keskosast kirdes. Järve keskel on taimestikuga kaetud kolmaosaline madalik, kus vee sügavus on alla 1 m. Varem on siin olnud kolm saarekest. Järve ümbritseb peaaegu kõikjal segamets, mis järve ääres on veetaseme tõusu tõttu kuivanud. Perv on valdvalt pehme, osalt veega üle ujutatud. Põhja katab paks sapropeelikiht.

Loe veel

Hüüdre järv (Hüüdra järv)

Teistest Kooraste järvedest eemal, Kooraste asundusest 3 km lõunakagu pool asuv lääne-ida suunas piklik järv, pindalaga 5,4 ha. Paikneb madalas orus ja on üsna sügav - 11,5 m, sellest vett umbes 8 m (sügavaim koht on järve keskosas). Lõunakaldal kasvab mets, põhjakaldal raiesmik, edelakaldal vana talu oma heinamaade ja põllumaadega. Järve piirab kitsas õõtsikuriba, talu ja lõunakalda keskosas asuva supluskoha juures leidub ka liivast põhja. Varem on järves leotatud linu.

Loe veel

Kooraste Kõverjärv

Kooraste asundusest 1 km ida pool paikneb Kõverjärv, mille lõunakaldalt kaugele järve ulatuv poolsaar jagab kaheks osaks. Järve ümbritsevad männimetsaga kaetud mõhnad ja sandurid. Ta pindala on 10,9 ha, suurim sügavus 10,1 m, millest vett on 9,9 m. Sügavaim on järve idapoolne osa, kõige sügavam keskkohast loodes; teine sügavam piirkond (kuni 5,2 m) on kitsast järvekaelast edelas. Järve metsased kaldad on kõrged, kaldavööde paiguti liivane ja sobib suplemiseks. Kohati, eriti lääneosas leidub õõtsikut. Sügavamal on järve põhi mudane.

Loe veel

Kooraste Linajärv (Kooraste Väikejärv)

Kooraste asundusest 1 km ida pool paiknevast Kooraste Kõverjärvest sadakond meetrit lõuna pool asub Linajärv, teaduslikult üks huvitavamaid Kooraste järve. Linajärve vaevalt 2,7 ha suurust ovaalset veepeeglit ümbritseb ilus männik, vett ääristab ereroheline samblaist õõtsikuring. Järve suurim sügavus on 12,7 m, vett sellest umbes 12 m. Põhja katab omapärane roheline jütja moodi muda.

Loe veel

Kooraste Pikkjärv

Truuta aheljärvestiku kolmas järv, Koorastest 3 km lääneedela pool. Järv paikneb 117,1 m kõrgusel merepinnast. On pikliku, lääne-kagu suunas kõverdunud kujuga. Järve pindala on 8,9 ha, suurim sügavus 14,8 m (keskmine sügavus 5,1 m). Kõige sügavam on järve lääneots. Kaldad on lauged, kaugemal oru nõlvadele kõrgele tõusvad, kaetud enamasti metsaga. Ainult järvest läänes leidub põldu. Kallas on enamasti kõva, kaetud savika peeneteralise helehalli sapropeeliga.

Loe veel

Kooraste Suurjärv (Kooraste järv, Seegla järv)

Sügavuskaart mv
Sügavuskaart värviline

Ebakorrapärase kuju ja liigestatud kaldajoonega järv Kooraste asundusest vahetult lõuna pool. Järve kirdenurgas on metsaga kaetud maaliline saar (0,2 ha), mida tuntakse Hirvesaare nime all. Järve absoluutne kõrgus on 112,9 m ja suurus 39,4 ha. Järve suurim sügavus on 21,4 m, kusjuures sügavaid kohti on kaks: üks (sügavusega 17 m) järve põhjapoolse osa keskel, teine (21,4 m) järve lõunaosas, ida poolt järve ulatuvast Põdernina poolsaarest lääneedelas. Järve keskmine sügavus on 6,1 m. Tänu võrdlemisi suurele valgalale on kevadine veetõus küllaltki suur (kuni 0,6 m).

Loe veel

Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv)

Truuta aheljärvestiku kaheksandaks lüliks olev järv, Koorastest 5,5 km lääneloode pool. Selle loode-lõuna suunas orienteeritud pisut kõverdunud väga pikliku järve pindala on 3,51 h, suurim sügavus 10,2 m (keskmine sügavus 3,6 m). Kõige sügavam on järve loodesopp, kõige madalama lõunaots, nn. Lambahand. Viimane on täis veetaimestikku. Orunõlvad on järve kohal kõrged, valdavalt karja- ja põllumaadega. Kõigist külgedest tungib veepinnale õõtsik. Põhi on kaetud mudaga.

Loe veel

Liinujärv (Liinajärv)

Truuta aheljärvestiku neljas järv, Koorastest 4 km lääneloodes. Selle ida-lääne suunas pikliku 4 ha suuruse veekogu sügavus on 12,6 m (keskmine sügavus 5,5 m). Kõige sügavam on järve keskosast lääne pool asuv järveosa. Lehtmetsaga kaetud kaldad on kõrged, perv üaiguti kõva ja liivane, paiguti mudane. Põhi on sügavamal kaetud peeneteralise musta sapropeeliga.

Loe veel

Lubjaahju järv (Lubjajärv)

Truuta aheljärvestiku viies järv, Koorastest 4 km lääneloodes. Pisike (0,9 ha) ja suhteliselt madal (suurim sügavus 4,8 m, keskmine sügavus 3,0 m) järv. Järve voolavad mitme allika veed ja mitmed ojad; väljavool on Liinujärve. Järvepinnal on õõtsikuvaip.

Loe veel

Mutsina järv

Kooraste asundusest 1,5 km kirdes paiknev kirde-edela suunas piklik, lõuna pool tunduvalt laienev orujärv. Järve ümbruses asuvad metsaga kaetud sandurid ja mõhnad. Järve pindala on 13,4 ha, sügavus üllatavalt väike - 4,7 m (keskmine sügavus 2,2 m).

Loe veel

Nahajärv

Ida-lääne suunas piklik, aheljärvestiku seitsmes lüli Truutal, Koorastest 5 km lääneloodes. Järve pindala on 2,8 ha, suurim sügavus 12 m (keskmine sügavus 4,6 m). Sügavaim koht on järve keskosas. Oru veerud tõusevad järve kohal kõrgele, eriti põhja pool, endise Truuta mõisa kohal. Oruveerudel leidub metsa ja põllumaad. Järve kaldad on paiguti kõvad ja liivased. Sügavamal katab põhja muda.

Loe veel

Uiakatsi järv (Hiuakatsi järv, Väike Kooraste järv, Valgejärv)

Sügavuskaart

Järv asub Kooraste Suurjärvest 200 m edela pool, marginaalses orus. Kirde-edela suunas piklik, pisut kõverdunud järve pindala on 17,3 ha, sügavus 19,7 m (keskmisne sügavus 6,0 m). Sügavaim koht on järve keskosast lõuna pool kalda lähedal, sellest loodes on aga keset järve madalik, kus vett on ainult 0,8 m. Veel 1954. a. oli see saar, millel kasvasid pajupõõsad. Järve loodekaldal domineerivad põllumaad, kagukaldale ulatub soine mets, mujal enamasti soine niit. Kagus on kallas järsk, kruusane, mujal laugem ja mudasem. Mudakiht järve põhjal pole kuigi paks.

Loe veel

Vaaba järv

Sügavuskaart

Truuta aheljärvestiku teine lüli, mis paikneb Koorastest 1 km lääne pool. Pisijärv (2,4 ha), kuid üsna sügav - 11,0 m (keskmine sügavus 4,2 m). Sügavaim koht on järve keskosast kirde pool. Pikliku, idast läände laieneva kuju tõttu meenutab veidi kõverdunud veetilka. Järvele annab ilu orunõlvadel kasvav kõrge mets.

Loe veel

Vidrike järv (Vidriku järv, Topano järv)

Truuta järvedeahela 10. lüli, Koorastest 7 km lääneloode pool, Vidrikel. Järv on enam-vähem kolmnurkse kujuga, kusjuures suurim pikkus on orieneeritud ida lääne suunas. Pindala 14,3 ha, suurim sügavus 8,3 m (keskmine sügavus 3,8 m). Kõige sügavam on järve lõunapoolne sopp, teine sügavam koht asub järve läänesopis. Orunõlvad on järve kohal laugjad ja madalad, org ise märksa laiem kui Vokijärve kohal. Leidub nii kõvu kui pehmeid kaldalõike. Sügavamal on põhi mudane, lääne- ja kagukalda juures on ka liivast põhja. Järve idaosale tungib peale õõtsik.

Loe veel

Vokijärv

Truuta järvedeahela 9. lüli, Koorastest 6 km lääneloode pool. kaunis pikliku kujuga kõver orujärv, orienteeritud loogakujuliselt edelast kagusse. Pindala on 16,9 ha, suurim sügavus 22,3 m (keskmine sügavus 7,3 m). Kõige sügavam on järve idaosa, umbes 250 m väljavoolu suudmest loode pool. Künklikud orukaldad tõusevad järve kohal kõrgele. Põhjapoolsel orunõlval on peamiselt põllud ja karjamaad, lõunapoolsel mets. Järve kaldad on kõvad, leidub liivaseid kaldalõike.

Loe veel